2025. aasta oli Paldiski Nikolause kogudusele hea aasta.

Tilluke kogudus pisitasa muudkui kasvab. Saime korraldada valimised ja valisime kogudusele uue nõukogu ja juhatuse ja revidendi ja sinodisaadikud. Lasime restaureerida kolm kirikusaali akent. Tänu sellele saime hakata ka kirikusaali kütma ja ka sügisel ja talvel kasutama. Lasime kogu kiriku ka põhjalikult puhastada. Sooja ja puhtasse kirikusaali tulid kontserdid, kooli- ja lasteaedade rühmad. Paldiski Ühisgümnaasiumi jõulukontserdil täitus kirik ligi 250 õpilase, õpetaja ja lapsevanemaga. Ka Paldiski segakoori ja Kaunitee kunstide kooli kontsertidel oli palju kuulajaid. Ka tavalistel pühapäevastel jumalateenistustel on hakanud inimesi kenasti osalema. Tavaliste pühapäevaste jumalateenistustest osavõtjate keskmine on tõusnud 15-le. Kui aastaid sai kogudus endale lubada vahel harva jumalateenistustel  ka organisti, siis alates 2024.aasta sügisest pole me pidanud ühtegi jumalateenistust ilma väga hea organistita. Sageli kõlab jumalateenistustel lisaks orelile ka muude pillide muusikat või laulu. Koguduse uute liikmete hulgas on mitmeid väga professionaalseid muusikuid. Teenistused toimuvad igal pühapäeval. Üle 20 aasta toimus Paldiski kirikus esimene laulatus. Toimus ka mitmeid ristimisi ja leeriõnnistusi. Pühapäevakooli ja mitmeid teisigi koguduse tegevusi on vedamas Pille-Riin Pärnala Roots, kes on vaimulikule abiks ka teenistuste läbiviimisel.

Kirikusaalis saime ka teisele aknale vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraaži. Parempoolse Nikolause vastu sai Kristuse vitraaž.

Paldiski kogudus on endiselt üks Eesti väiksemaid, aga mitmed liikmed on väga ohvrimeelsed. Näiteks viimase vitraaži heaks annetas kolm koguse pensionärist liiget kokku ligi 4000 eurot.

Kogudus, mis oli 2024 aasta sügisel nii tilluke, et oleks võinud oma olemasolu lõpetada, on saanud lühikese ajaga elujõuliseks ja tasapisi-pisitasa kasvavaks koguduseks. Paldiski kirikus oli aastaid külmadel aastaaegadel kõikjal nii külm ja niiske, et sinna ei tahtnud inimesed tulla. Seoses kirikusaali kolme akna kordasaamisega, kahe kauni vitraaži loomisega akendesse ja õhksoojuspumpade kordategimisega, ning kiriku kapitaalse puhastamisega oleme saanud kiriku ja selle eessaali eri aegadel soojaks ja kuivaks ja palju ilusamaks paigaks, kuhu inimesi juba  meeleldi tuleb.

Kaheks suurimaks mureks on jätkuvalt see, et paljud kohalikud ei jõua meie kirikusse ja väike kogudus ei suuda kirikus kõike vajalikku korda teha, aga tasapisi Jumala ja ohvrimeelsete abiga liigume lootusrikkalt edasi.